Ka mul on paar sõna ajakirjandusest

Tean küll, et see pole mingi uus teema ja ajakirjandust kritiseeritakse palju, aga ka mina ei saa ennast tagasi hoida.
Iga päev püüan ikka Äripäeva läbi vaadata, töö jaoks on kasulik. Ja kuna mul päris hästi meeldib mu töö, siis tegelikult ka Äripäeva vaatan huviga. Ei tasu juba rääkida sellest, et Äripäev ka läheb ainsa "kollasemaks" ja lisab omapärast meelelahutust. Eks mul tundub natuke veider minna äriuudistele spetsialiseeritud ajalehe koduleheküljele ja sealt leida selliseid pealkirju nagu "Eirovolinik on hädas oma alastifotodega", aga las nad on kui see neile aitab lugejaskonda tõsta. Tahtsin hoopis mainida kaks väikest asja, mida olen tähele pannud viimase nädala jooksul.

Esimene asi:
Täna (14.detsembril) Äripäev kirjutas et "Eesti Pank hoiatab, et Euribori tõustes võivad Eestis tuhanded pered jääda hätta eluasemelaenu tagasimaksmisega". Ja siis Äripäev otsustas teha päeva küsimust, ja küsis nelja inimese käest, kas nemad võiksid oma eluasemelaenu maksetega hätta jääda. Vaatame, kelle käest nad küsisid: 1) Riigikogu liige, 2) OÜ Telealarm juhataja, 3) Ingman Jäätised ASi juhatuse esimees ja 4) Eesti Energia keskkonna juht. Ja vaatame vastused ning, üllatus-üllatus!, ühtegi neist ei arvanud, et neil võiks olla probleem laenumaksetega.
Eks Eesti Pank vist ei pidanud silmas Riigikogu liikmed ja juhatajad jne, aga pigem natuke madalama sissetulekuga inimesi, kes on võtnud laenu oma sissetuleku piiri peal.

Teine asi:
Eelmisel reedel, 8.detsembril ilmus Kadi Heinsalu koostatud artikkel "Korteri ostuks miljonilaenu võtjaid vähe". Selles artiklis autor väidab et "Näiteks, kui võtta pangast 2 mln krooni laenu, tuleb järgmised 25 aastat maksta pangale iga kuu 17 000 krooni (...)".
Nii, nüüd võiks minna mingi panga koduleheküljele ja kasutada laenu kalkulaatorit. Pakun Nordea oma, kuna see annab nii annuiteedi- kui ka võrdse põhiosa tagasimakse graafikut. Sisestan laenu summat 2 mln krooni ja perioodi 25 aastat. Intressi määr on muidugi küsimus, aga oletame marginaali 2% mis on juba varuga, kuna tänapäeva jaepanganduse konkurentsitingimustes marginaalid jäävad enamasti 1% allapoole, eriti uue korteri või elamu puhul. Kodulaenude jaoks enamasti kasutad 6-kuu Euribor praegu on 3.7-3.8% kandis, aga oletame väikse varuga 4%, seega kogu intressi määr on 6%. Kalkulaator arvutab, et annuiteedipuhul igakuu makse ei ole 17 000 krooni vaid 12 900 krooni. Võrdse põhiosa tagasimakse puhul esimesel kuul on tõepoolest 17 000 krooni, aga see on vaid esimesel kuul ja edaspidi maksed lähevad väiksemaks, näiteks 5 aasta pärast kuumakse on 15 000 krooni ja 10 aasta pärast 12 900 krooni. Seega väide, et iga kuu läheb 17 000 on lihtsalt vale.

Kui esimese asja puhul on tegemist lihtsalt mõttetu asjaga, mis ei anna mingit informatsiooni ja ei lisa väärtust, siis teine juhtum on minu jaoks kurvem. Iga kord, kui näen artiklis midagi, mis minu teada on vale, ma mõtlen, kui valed on kõik ülejäänud asjad, millest ma ise päris hästi ei tea. See laenumakse on veel väike asi, lihtsalt näidiseks.